Kooli lõpetamise tingimuseks on, et õpilane on kolmandas kooliastmes teinud loovtöö. Loovtöödeks loetakse individuaalselt või kollektiivselt õpilaste poolt läbiviidud uurimistööd, projekti, loomingulist või muud taolist tööd, mis lähtub riikliku õppekava läbivatest teemadest või on õppeaineid lõimiv.
Loovtööde juhendajad on kooli klassi- ja aineõpetajad. Ainete lõimumise puhul ka teised temaatikaga seotud koolitöötajad, huvijuht või spetsialistid koolis või väljastpoolt kooli. Kõik õpetajad pakuvad õppeaasta alguses välja vähemalt kaks loovtöö teemat. Õpilane võib ka ise juhendajaga konsulteerides teema välja pakkuda.
Kooli loovtööks võib olla:
- omalooming (kirjanduslik teos, film, muusikapala, käsitöö, taies jne)
- ühisteos (näidend, luulekava, film, stsenaarium, raadiosaade, kuuldemäng, liikumiskava jmt)
- näituse või ürituse korraldamine (fotod, plakatid, kujutav kunst, spordivõistlus, viktoriin jne)
- temaatiline festival või konverents (nt erinevate maade kultuuri ja omapära tutvustamine, rahvakalendri tähtpäevad);
- konkursi korraldamine (foto, plakatid jne);
- disain (maalingud seintel, moeetendus, koolivorm, koduleht);
- interaktiivne mäng (mängu koostamine ja teostamine);
- erinevad ainepäevad (ettevalmistus, teostus, esitlus);
- uurimistöö;
- maastikumäng;
- õppematerjali koostamine;
- õpilasfirma/minifirma.
Valitud loovtöö vormist sõltub, milliseid erinevaid etappe on vaja õpilasel töö teostamisel arvestada. Näiteks:
- uurimistöö eeldab materjali kogumist, analüüsimist, süstematiseerimist ning üldistamist ja järelduste tegemist;
- projekt (nt ürituste korraldamine) eeldab projekti kavandamist, läbiviimist ja tagasiside küsimist üritusest osavõtjatelt ning teostatu analüüsi;
- kunstitöö (ka muu omalooming) eeldab idee loomist, teose valmimist ning selle esitlemist ja eneseanalüüsi.
Loovtööle tuleb lisada kirjaliku tööna loovtöö kaaskiri. Loovtöö kaaskirjas antakse teoreetiline ülevaade teostatud töö temaatikast ehk loovtöö eesmärkidest, ideest ja teemavalikust, tööprotsessist, ajakavast kinnipidamisest, valminud lõpptulemusest, hinnangust oma tööle ja tööprotsessile ning tehtud järeldustest. Kui loovtööks on valitud uurimistöö, on tööprotsessi kirjeldus üks töö peatükkidest, mitte eraldi kaaskiri.
Loovtöö korraldamiseks moodustab direktor oma käskkirjaga loovtööd korraldava töörühma, kes kinnitab loovtööde kavandamise, teostamise ja vormistamise juhendi. Samuti korraldab töörühm loovtööde tagasisidestamist.
Loovtöö kavandamine, teostamine ja vormistamine toimub õpilase ja juhendaja koostöös. Õpilane tutvub vastavasisulise kirjanduse, varasemate loovtöödega ja sõnastab töö idee, koostab koostöös juhendajaga tegevuskava, täidab loovtöö projekti vastavalt kehtestatud vormile ning vormistab töö. Juhendaja tutvub tulemusega ja vajadusel viib sisse parandused ja muudatused. Ainult juhendaja allkirjastatud nõusolekul lubatakse loovtöö kaitsmisele. Juhendaja annab oma juhendatavale ja tööprotsessile enne kaitsmist hinnangu. Kaitsmiskomisjoni esimeestel on võimalus tutvuda esitatud töödega enne kaitsmise päeva.
Loovtöö kavandamise, esitlemise ning loovtöö aruande kaaskirja kirjutamise ja vormistamise juhendid on kättesaadavad kooli siseveebis ja kooli kodulehel.
Loovtöö tulemus vormistatakse viisil, mis võimaldab selle esitlemist loovtööd korraldavale töörühmale. Loovtöö ise (autori loal) ja loovtöö kaaskiri säilitatakse kooli raamatukogus väljatrükituna paberil ja/või elektrooniliselt.
Loovtöö tegemise ajakava:
- Temaatika valik – septembri lõpp.
- Teema ja juhendaja valik – oktoobri teine nädal.
- Idee sõnastamine ja loovtöö projekti esitamine loovtööde koordinaatorile – oktoobri lõpp.
- Teostamine – novembrist mai teise nädalani (erandkorras sõltuvalt ürituse või töö eripärast muul ajal).
- Esitlemine/kaitsmine ja hindamine – juuni algus.